Lydia Koidula

Igal külal on oma lugu. Pole vahet, kas see on lühike ja kirju nagu jutuke mõnest lasteraamatust või siis väärikalt mahukas, arvukate peatükkidega jutustus – pigem romaan, kus nii mõnedki leheküljed juba ammu koltunud või hoolimatu käe poolt peaaegu välja rebitud. Lugu on ikkagi, sest neid, kes seda mäletavad, edasi jutustavad ning omalt poolt sellele ka uusi peatükke kirjutavad, neid hoiab aeg, vaatamata saatuse karmidele hoopidele või leebetele silitustele.

Maailm on avar. Saatus on juba aegade hämarusest pillutanud inimesi laiali mööda maailma, eemale oma sünni- või elukohast, eemale kodust. Olgu siis minemiste põhjused või minejate eesmärgid millised tahes, südamesse ja meeltesse jääb alatiseks kodu, koduküla või kodulinn, sealt kaasa saadud mälestused või kogemused. Mis salata – alati ei pruugi need kogemused olla ainult helged, kuid paratamatu tõsiasi on see, et mineviku, oleviku ja tuleviku vahel on alati seos nagu ka minejate, jääjate ning uute tulijate vahel. Nii ka meil, Pahapilli külas Saaremaal.

Küla ei ole lukku pandud. Kui tunned sidet Pahapilliga või oled lihtsalt huviline, siis siit – meie küla veebilehelt saad loodetavasti aimu, millised on meie tõusud ja mõõnad ning millised päri- või vastutuuled siin väikeses, kuid mõnusas rannakülas puhuvad.